23 juuni - V päev
Lõpuks üks chill päev, kus ei pea kuskile jooksma kui ainult erinevate torude vahel, sest läksime veeparki!
Kuna T luges, et järjekorras tuleb olla pool tundi varem rahvamasside tõttu, siis nii me ka tegime ja jõudsime veeparki täpselt kell 10. Mitte kedagi muidugi ei olnud seal, aga see-eest saime tutvuda veepargi atraktsioonidega ja plaani juba valmis teha. Kokku lugesime 23 erinevat möllupaika, plaan oli kõik läbi käia. Kas õnnestus? Muidugi mitte! Aga see ei õnnestunud selle tõttu, et me ei viitsinud laste omadesse minna, eriti peale “Cannon shoti” (kus me T-ga torust alla lasime hoo võtmiseks vette lendamiseks nagu kuulid) adrenaliinilaksu. See oli tegelikult kõige vingem… aga ka kõige ohtlikum vist, sest teistel pereliikmetel me ei lubanud minna. No ütleme nii, et seal oli märkus, et need kes on arsti “valve” all, need ka ei tohiks sõita sellega. Aga teades mind, siis mulle ju sellised reeglid ei kinnitu :D Õnneks ei põrutanud oma rinda ära, seega läks hästi!
Kõige aeglasem asi, mis me tegime, oli “Lazy river” - nagu nimestki on aru saada. Alguses oli kummirõngaga veidi siia-sinna kihutamist torust, aga siis järsku lihtsalt istud oma kummirõnga augus, peesitad ja vaatad ringi. Väga chill ja mõnna. Me läksime peale seda muidugi kohe “Twisterisse” ja muudesse sellistesse põnevamatesse torudesse. Meile M-ga oli lemmikuks üks sinise-valge värviga toru, kus jälle sai kahese kummirõngaga alla sõita - vahepeal lasime selg ees alla, siis pööras ümber (või ei pööranud ümber) ja saime edasi sõita. Mul korra hakkas isegi iiveldama nendest hulludest pööretest, kuid natuke puhkust ja siis edasi.
Tegelikult oli pargis väga vähe rahvast ja tänu sellele me ei pidanud järjekorras ootama. Ok tegelt ühes vulkaani järjekorras ootasime esimestena 1 minuti, sest seal lasti inimestel 2-3 minutit ringi jaurata. Aga muidu peale selle… mitte midagi.
Veepargis pidi olema 2 suuremat söögikohta ja mõned väiksed baarid-kohvikud, kuid avatud oli ainult 1 suurem söögikoht. Ehk siis Tai toitu me küll ei saanud, aga pasta-burks-friikad olid ka väga head. Proovisime ka kokteile ja Nutellaga pulga otsast olevat vahvlit - nii nämma :) Minu dieedist ei tule siin Küprosel midagi välja, niiet olge lihtsalt valmis body positivity bikiinipiltideks reisi lõpus :D
Aga hindadest ka veepargis - sissepääs oli 31 euri (netist ostes 10% odavam), alkohoolsed kokteilid 7-7,5 euri, burks 6 euri, pasta 8 euri, friikad 2,6 euri, vahvel 3,8 euri, frappe 3,5 euri. Seega võib öelda, et tegelikult olid väga mõistlikud hinnad. Ma lugesin Tripadvisorist (või kuskilt) kuidas kõik on nii kallis. Kuid arvestades, et see on veepark, kuhu ei tohtinud oma jookide-söökidega tulla, siis ma ütleks, et hinnad on täitsa head isegi.
Peale veeparki mõtlesime algselt minna kloostrisse, kuid saime aru, et mitte keegi meist ei viitsi sinna minna peale päikse käes kõrbemist ja ujumist. Seega läksime shoppama, kuna tee peale jäi üks suur kaubanduskeskus. Siin Küprosel on igalpool need väiksed minimarketid/nurgapoed ja mõned üksikud Lidl poed, kuid kaubanduskeskusi ma pole veel näinudki (kuigi ega pole otseselt otsinud ka). Seega me pidime lihtsalt juhust kasutama. Paar tähelepanekut - teenindajad õnneks ei ole pealetükkivad. Võib-olla korra küsivad, et kas on abi vaja ning eitava vastuse peale nad lähevad tegelevad oma asjadega edasi. Riietuskabiinides EI OLE peegleid. Ehk siis sa paned riide selga, tuled kabiinist välja, vaatad peeglist ja siis lähed tagasi kabiini. Ja siinkohal teenindajad kommenteerivad tavaliselt kui ilus sul üks või teine asi seljas on :) Aga mitte iga riietuse kohta, seega nende arvamust võib vast ikkagi arvesse võtta, kui oled kahevahel. Aga no veidi imelik on, kui järjekord on ukse taga ja siis käid sisse-välja, samal ajal teised ootavad juba kuna saaksid ka riideid proovida. See selleks. Saime kõik shopatud ja jõudsime alles kell 8 koju tagasi. Sõime õhtust jälle kodus, sest siin on nii mõnna :)
Comments
Post a Comment